Tänase seisuga on abita jäänud ca 80 perekonda – see on ligi 500 inimest, 20 inimest jäi päevapealt tööta ja sissetulekuteta, mina kaotasin kutse, oma elutöö ja kogu sissetuleku. Kõik lepingud öeldi üles…
Need summad ulatuvad miljonitesse, pluss korvamatu emotsionaalne kahju, meediarünnakud, lahmimised, stiilis: kus suitsu seal tuld jne jne.
Tänaseks on juba selgunud, mis Kodutundega siis ikka juhtus. Aga tuletame koos Kristi Loigoga meelde sündmuste käiku.
Kristi Loigo: Minu ettevõtte tegevus (Kodutunde tootjafirma Õuetuba OÜ) lõpetati päeva pealt 19. juunil 2020, mil Postimees Grupp ja Kanal 2 avaldasid oma kanalites uudise, et nad lõpetavad minuga koostöö, sest “usaldusväärsete” allikate kohaselt ei kasuta ma annetusi sihipäraselt. Sealt edasi levis see üle riigi eranditult kõikidesse väljaannetesse.
On tähtis ära märkida, et 19. juuni oli reede, jaanipäevale eelnev nädalavahetus ja mind võttis tavapärase programmijuhi asemel vastu juhtkond oma advokaatidega. Mind eelnevalt ei teavitatud, et kohtumine toimub advokaatidega, oleksin enda omad ka kaasa võtnud. Oleksin teadnud, et hävitustöö on alanud ja kõik ette valmistatud, oleksin saanud ka ette valmistuda, aga seda võimalust mulle ei antud ja ma jäin kaitseta.
Kes need “usaldusväärsed allikad” olid, seda ma tookord teada ei saanudki. Täna tean, sellest allpool.
Küll aga sain nädalapäevad enne seda sündmust korduvalt kanalist kirju, et saatku ma enda ettevõtte ja MTÜ kolme aasta pangakonto väljavõtted – mis on absoluutne nonsenss. Ükski ettevõte ei saada oma konto väljavõtteid teistele äriühingutele, ka siis mitte, kui ollakse koostööpartnerid.
Tegin kanalile küll aruandeid, aga seal nad ise otsustasid, et küllap on tegemist siiski fabritseeritud kulutabelitega, sest nende andmetel on enamus asju Kodutundele tasuta.
“Tasuta” asju ei ole maailmas olemas. Ettevõtted andsid küll oma tooteid, nii et Õuetuba OÜ ei pidanud nende eest maksma, kuid Õuetuba ehk siis Kodutunne edastas toodete eest reklaami. Televisiooni ainus tulu ongi müüa reklaami ja seda erinevad ettevõtted telekanalitest ja saadetes ostavadki.
Õuetuba võttis tooted vastu ja edastas need MTÜ-le Kodutunne. Kui mina või sina või ükskõik, kes teine pöörduks mööblitootja, kodumasinate maaletooja poole ja küsiks kaupa tasuta, siis ilmselgelt me keegi seda ei saaks. Selleks, et saatesse asju saada, peavad päris paljud inimesed palju tööd tegema. See on töö nagu iga teine, selle erinevusega, et inimesed tõesti said Kodutundest abi.
Kaugel on siis see Kodutunde kohtuasi? Milline on süüdistus?
