Mind nähti seal, kus iial ei käinud ma, kes küll minu sarnane olla saab…
Seda Nancy viisijuppi ketrab oma peas noor laulja Kaisa Virgebau alates 2. augusti õhtust, kui tema telefon ühtäkki sõnumitega täitus ning sõbrad küsisid, mis toimub. “Sa oled justkui nimega Reporteris, kuid pildil pole sina ja ammugi pole see sinu hääl….?”
Järjekordne inimest mõnitav ja halvustav meediavale, mida süüdimatud “ajakirjanikud” lugejale-vaatajale uudiste pähe pakuvad.
Mis siis 2. augustil toimus?
“Reporteris” on lugu – “Viisi ei pea pidama, sest rahvas chillib ikka?”
Videolõigus loeb mõnitava hääletooniga meesreporter teksti “Ai kurja, kuidas siis sedamoodi, ta ju valetab, see tähendab, et laulab veits mööda, see tähendab, et fraaside algused kipuvad veits mustaks jääma ja vahepeal läheb viisi pidamine ujuma. Seda kipub ikka juhtuma kui helirežii laval on ilmselt veitsa paigast ära, küllap ei kuule Kaisa Virgebau hästi oma häält ja nii lähebki viisi pidamine naljakalt võssa nagu metssiga.
Sedapuhku esineb ansambel Recovery punt Pärnus Vallikäärus.
Räpi osaga aitab Kaisa võsast välja Marek Rosenberg, tema ei pea viisi pidama, tema patrab niisama.
Tümm on põhiline ja see teeb asja toredaks, õnneks ei paista publik viisipidamatusest mmmgi jagavat, kõik mürgeldavad kaasa, sest lava eest ära ei minda.
Küllap on tegu hea pundiga, kes läheb fännidele korda igas asendis jne jne”
Siin on aga üks aga, antud videolõigus nimelt ei esine Kaisa Virgebau ja selles lõigus ei kosta Kaisa hääl, see on sootuks teine naine.
Bändi autfit on tõesti aastatetagune Kaisa Virgebau looming – kolme triibuga dress ja päikeseprill. See tähendab, et sinna dressi sisse võib panna kelle iganes esinema, kuid see ei ole Kaisa.
Kaisa Virgebau: “Ma olen täiesti löödud, et minu nime niimoodi kajastatakse. Jah, olin aasta tagasi selles bändis, kuid kasvasin sealt välja ning ajan täna täiesti oma asja.
Ma ei saanud selles bändis just seetõttu olla, et paljud asjad tehti üle jala. Olen Reporterile teada andnud, et see ei ole seal mina ja palun võtke maha, nad ei reageeri, nagu hüüdja hääl kõrbes. See on ju minu maine ja kuidas saab kellegi kohta meedias niimoodi valetada?
Kas ma tõesti peangi enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, see pole ju normaalne. Ma peaksin kulutama terve varanduse selleks, et nelja-viie aasta pärast oma õigus tagasi saada?!
Kas ma tõesti pean tõestama, et mina olen mina ja see seal ei ole mina? (Täieneb)
Rahvameedia pöördus kommentaariks ka Reporteri produtsendi Ivar Vigla poole:
Tere, Ivar.
Küsin Sinult kommentaari Rahvameedia portaalile. Nimelt allolevas Reporteri uudis-videoloos on väide, et viisi mittepidav laulja on Kaisa Virgebau, kuid antud videoloos ei ole ei Kaisa häält ega ka kujutist! Kaisa esines ansamblis Recovery viimati aasta tagasi.
Miks te olete võõra inimese sidunud Kaisa Virgebauga ja väidate, et see on Kaisa?
Reporteri produtsent meie järelpärimisele ei vastanud.
Küsimusele “Mida sellises olukorras inimene üldse tegema peab?” vastab jurist Robert Sarv:
“Muud polegi teha, kui pöörduda juristi vahendusel portaali poole ja lasta eksitav klipp maha võtta, nõuda kahju hüvitamist ja paranduse avaldamist. Kui portaal keeldub või annab üleoleva vastuse, siis tuleb pöörduda kohtu poole, kes aitab lõppastmes selle jama maha võtta ning mõistab ka kahju välja. Suurt vaidlust ei tohiks olla, et kui kellegi laulmist peetakse mõnitavalt metssea võssa eksimiseks ja tegu pole õige inimesega, siis otseloomulikult rikub see laulja mainet.”
RM: “Kas pole absurdne olukord, kus inimene peab tõestama, et see seal pole tema?”
RS: “Tänapäeval on lihtne kontrollida, kes videol on ning võrrelda seda näiteks avalikult kättesaadavate piltidega. Kannatanu ei peagi tõendama, et see pole tema, hoopis portaal peab tõendama, et klipis esineb just kannatanu ja mitte keegi kolmas.”
RM: “Mida sa sellistel puhkudel soovitad? Kas ainus tee ongi kohtutee?
RS: ”Kui portaal keeldub mõistliku lahenduse pakkumisest ning pakub lahenduseks vaid kusagile olematu paranduse – mida lõppastmes keegi ei loe – tegemist, siis seda ei pea vastu võtma ja enda mõnitamiselt allahindlust tegema. Vabandus tuleb avaldada täpselt samamoodi ning eksitav klipp peab igal juhul internetiavarustest kaduma. Eraldi küsimus on kahju hüvitamine, sest kahju tekib juba sel hetkel, kui saade eetrisse läheb ja sadade tuhandete inimeste kulme kergitab. Kahju on igal juhul tekitatud ning see tuleb alati eraldi ka hüvitada. Kuna tegemist on selge halvustava eksitamisega, on minu hinnangul tegemist pigem vormistamise küsimusega.”
Järjekordne paljastatud lausvale paneb mõtlema, et kas peaks Rahvameedia meediavalede paljastamiseks suisa eraldi rubriigi avama??
Aga ootame huviga nende lugejate kirju, kes ka mingi kombel on meediaterrori ohvriks langenud!
Koos saame valed paljastada ja avalikustada, mis siis tegelikult juhtus!
Kirjutage meile info@rahvameedia.ee
