Kaassõltuvus võib alata lapsepõlves, kui tundlikud lapsed häälestavad end oma vanemate energiasse ning kohandavad sellega iseenda oma.
Ülitundliku ja empaatilise lapsena võib olla väga lihtne lapsevanema rolli asuda, kui vanematel endil pole isiklikke tugevaid energeetilisi piire, kui nad on emotsionaalselt tasakaalutud või kannavad endas lahendamata valu.
Laps tunneb oma vanemate emotsioone ja siseelu justkui enda oma ning võib uskuda, et vanemate heaolu on nendega seotud – näiteks, kui nad suudaksid olla natuke paremad, rahulikumad, armsamad, vaiksemad, siis nende vanemad armastaksid neid. Võib olla, et valu, mure või hirm tunduvad nii tõelised, nagu oleksid need lapse enda tunded. Ainus lootus neid emotsioone mitte tunda on proovida aidata oma vanemaid.
Siit kujuneb välja sõltuvus. Laps hakkab hoolitsema oma vanemate eest ja jäljendab nende emotsionaalset, mentaalset ja energeetilist olemust.
Näiteks niipea, kui vanem tuleb koju, hakkab laps vanema energiasse häälestuma ning kohandama enda energiat ja olekut nii, et ei peaks tundma vanemate emotsioone.
See on koht, kus laps hakkab kaotama kontakti omaenda tunnete ja siseeluga. Järsku ei pöörata tähelepanu sellele, mida laps vajab, vaid laps vaatab alati välist – kuidas tema vanemad end tunnevad – ja kohaneb siis vastavalt.
Nii saab sageli alguse ka väsimus ja tugev seotus sooviga inimestele heameelt teha. Oled nii keskendunud teiste inimeste heaolule, oma vajadusi märkamata või oled püüdnud leida oma sisemist väärtust väliskeskkonnast, püüdes sisemist tühjust täita.
Kui meid pole kunagi vanemate poolt lastena peegeldatud, siis on suur tõenäosus, et jätkame alateadlikult selle kinnituse otsimist.
Kui laps hakkab kaotama kontakti omaenda energia ja tõega, kaotab laps kontakti sellega, kes ta tegelikult on.
Kas kõlab tuttavalt? Võib juhtuda, et oled ülitundlik inimene (ÜTI), sest ÜTId, nagu ka teised, võivad olla hädas kaassõltuvusega. Siin saate teadlikuks, kuidas kaassõltuvus välja näeb ja kuidas sellest paraneda.
Sisemise tühjuse täitmine
Sisemise tühjuse asendamiseks võid vanemaks saades hakata otsima armastust teistelt inimestelt või kohtadest. Armusuhted võivad olla emotsionaalselt intensiivsed ja võib tekkida igatsus, et teine inimene sind täielikult näeks ja armastaks, et kogeda seda, mida kunagi lapsepõlves ei kogetud.
Kuid kõik see, mida suhetes kohtame, on iseenese peegeldus, mis paneb meid pettuma. Meile tundub, nagu oleksime teinud kõik õigesti, veendudes, et teised tunnevad end hästi, kuid siiski tunneme end tühjana ja mitte nähtuna.
Me ei mõista veel, et lahendus peitub meis endis.
Teised märgid, et püüame eneses olevat tühjust täita, võivad väljenduda ekstreemsustes ostlemisel, hasartmängudes või seksis, kinnisideedes, sõltuvustes või muus sarnases käitumises, mis võib olla märgiks, et me pole iseendaga kontaktis ja et kontakt sisemise tõega on kadunud.
Kaassõltuvad inimesed püüavad oma sisemist tühjust kompenseerida, kuid miski väline ei saa neid täita – see tugevdab lihtsalt tühjuse ja üksinduse tundeid. Lõpuks võib see minna nii kaugele, et muutume agressiivseks või jääme ebatervetesse suhetesse, sest see on ainus armastus, mida lapsepõlvest teame. See on veelgi suurem hoiatussignaal, et meil tuleb iseenda juurde tagasi pöörduda ja iseeneses armastus leida. See, kuidas me teisi kohtleme, peegeldub otseselt selles, kuidas end seesmiselt tunneme.
Katkesta emotsionaalse valu tsükkel
Tagasitee enda juurde nõuab sageli, et tunneksime emotsioone, mis tekkisid iseendaga kontakti kaotamisest. See tähendab istumist koos hüljatuse, eemalelükatuse ja nähtamatuse tundega. Meil tuleb minna enese sees kohta, mida polnud kuuldud, nähtud või väärtustatud ning millele polnud antud armastust.
Sellest rääkimine võib aidata, kuid vahel pole see piisav. Peame vabastama enda sees oleva emotsionaalse valu jäljed, et saaksime vabastada ruumi ja võtta vastu rohkem jumalikku armastust (tingimusteta armastust) – teiste sõnadega tõde selle kohta, kes oleme ja armastuse, mida kõik otsime.
Lapsepõlves endasse kogutud valu vabastamiseks tuleb meil luua side tingimusteta armastusega kaastunde ja kohalolu kaudu. On oluline iseendale anda seda, mida meie vanemad meile lastena anda ei osanud, et ravida valu ja mitte anda seda tulevastele põlvedele. Me ei soovi seda tsüklit oma lastega korrata. Keegi peab selle katkestama.
Kuidas alustada tervenemist kaassõltuvusest?
Emotsionaalselt tundlikel inimestel on võime valu ületada, sest nad:
- on sellest teadlikud;
- on suure sisemise jõuga;
- nad suudavad seda tunda, seega ka vabastada.
Täiskasvanuna oma sisemise lapsega ühenduse loomine ja talle vajaliku andmine võib aidata meil terveneda. Õpi:
- ütlema ei;
- võtma aega iseenda soovide ja vajaduste tundma õppimiseks;
- iseenese heaolu eest vastutama;
- iseenese heaolu eest vastutamise rutiini, kus keskendud enda toetamisele ja armastamisele, oma tassi täitmisele. Näiteks meditatsiooni, jooga, lemmiktee, jalutuskäikudega looduses, vaikuses olemisega, endale lillede ostmisega, kirjutamisega, harjutades kehateadlikkust: iseenese armastava puudutamisega ja lahkelt suhtlemisega.
- tervete piiride seadmist;
- et sa pole vastutav teiste tervendamise või heaolu eest;
- tervendama uskumused/mõtted/emotsioonid, mis andsid sulle tunde, nagu oleksid pidanud teiste eest hoolitsema, et olla armastatud või kaitstud;
- vabasta ohvrirolli ning vastutama iseenese elu eest;
- ühenduma sisemise lapsega ning anna talle teada, et see pole tema süü, et tema hooldaja ei suutnud lapse vajadusi täita;
- andestama, ole kaastundlik ja luba minna;
- võtma abi vastu inimeselt, keda usaldad või kelleltki, kellel on samas valdkonnas kogemusi;
- jagama oma tundeid inimestega, kes teid austavad ja kuulavad ilma hukkamõistuta;
- märkama, kas tunned end tühjana. Armasta ennast, et sa alateadlikult ei otsiks armastust väljastpoolt;
- vabastama käitumised, mõtted, harjumused, suhtumised, situatsioonid, inimesed ja kohad oma elust, mis sind ei teeni;
- olema läbielatud kogemuste eest tänulik ja mõistma, et see õpetab sulle palju. Sa saad seda kasutada teiste abistamiseks.
- Sa saad sellega hakkama!
- Ainult meie ise saame end päästa. Kui leiad, et tunned millestki puudust, võid avastada, et tundsid puudust iseendast.
Need sammud võivad aset leida aja jooksul ja sa ei pruugi neid märgata enne, kui need muutuvad väga valusaks.
Eriti viha või agressiivsus võivad olla märkideks, et meis on lahendamata emotsioonid, mida vaadata, lubada endal tunda ja lasta lahti.
Me kõik vastutame enda tervenemise ja oma vanematele andestamise eest. Me kõik anname endast parima, lähtudes oma teadlikkuse ja võimekuse tasemest igal ajahetkel.
Andestamine on veel üks suurepärane vahend, mis aitab meil terveneda ja end minevikust vabastada, nii individuaalselt kui ka ühiselt.
Mida intensiivsem tunne – seda suurem on kutse meie endi sisemisele armastusele.
Sa saad sellega hakkama!
Sa oled tugev!
Eesti keelde pannud Marilii Toots, kes on avaldanud raamatu “Rännud hingemaastikul”
Aimar Sääritsa foto
