Kosmoserütmides jõustus 12. aprillil meie eluaja avaraim ühendus.
Jupiteri ja Neptuuni ühendus Kalades. Sodiaagi viimases märgis.
Anduda iseendasse, et Jääras taas lähtuda iseendast. Iseendaks olemise sünnikanal.
Inimese tee teadvuses on iseendast teadlikuks saamine. Iseenda äratundmine.
Vastupanu lõpetamine, kõike kandvale täiuslikkusele avanemine.
Loojaga koostöösse asumine.
Enda usaldamine Elu kandva korrapära teenistusse.
Ma lepin just sellega, mis parajasti on.
Ma luban sellel end koju kanda.
Avastasin alles eelmise aasta lõpul äkki, et ma pole kunagi teadnud, mis on südamerahu.
Selleks, et märgata, avastada, peab olema vaatekoht.
Perspektiiv, millest see paistab, sügavus, milles äratundmine saab puudutada.
Midagi, mis saaks anda puudutusele tähenduse või muuta senist tähendust.
Päriselt.
Sellest ka rännak vältimatu ja vajalik.
Sain aru, et olin seni tundnud sõdalase rahu.
See on küll sügavalt rahulik, aga sisuliselt on see pigem valmisolek.
Sügav eneseusaldus selles aspektis – n-ö mõõga peal magamine.
Iial ei tea, millal algab lahing.
Mis tõuseb koos päikesega horisondile…
Aga selle aasta jaanuaris leidsin äkki emaga ühenduse.
Üllataval moel.
Avastasin rahu, mis on sõdalase rahu all.
Justkui veel sügavamal…
Usaldusele tuginev rahu.
Mis omakorda sünnib justkui ootamatu omaksvõetuse kogemus.
Sain aru, et sõdalase rahu on lävevalvuri rahu, potentsiaal – nagu bensiin paagis, haavel hülsis või vibu vinnas – vajadusel valmis.
Aga südamerahu on pigem keskmesse kohalolekusse lõdvestumise rahu, mis ühendab sind taeva hammasrataste voogavasse kulgu lõdvestudes usaldusele – justkui Elu Ema sülle.
Aga see pole enam lapse usaldus, mis tuleneb teadmatusest.
Inimteadvus kaotab teada saades selle süütuse ja siis jääb talle kauaks kaaslaseks üksnes sõdalase rahu, milles endale puhkust lubada.
Nüüd on see pigem teadlik usaldus, koju jõudmise usaldus, mille kingib täielik olukorra aktsepteerimine.
Olukorra omaksvõtt nii nagu ta on.
Nagu Jeesus Kristus lahendas selle oma mütoloogilises sõnumis ristil olles…
Äärmuslikus olukorras.
Materiaalse kogemuse haavale risti ja põiki laiali kistuna.
Või mina lihtsalt täna siin…
Pildistades Kemeri roose ja kuulates hommiku hääli ühes tavalises päevas, ühes unikaalses eluhetkes keset peatumatut eluvoolu.
Keset Elu Imet, millel võime tuua inimene Koju…
Kusiganes.
