Marilii Toots – Puhas rõõm

Kadunud maailma eksinud hinged näivad rahaahned ja pidevas puuduses, sest nad pole siin maailmas oma koha peal. Nad elavad hirmus. Nad on kaotanud ühenduse suuremaga, neis puudub kohalolu ehk sageli nii päris oma füüsiline paik kui ka meelerahu. Sest nad tunnevad end kohatuna ja see on teinud hinge rahutuks.

Hing püüdleb alati rahu ja tasakaalu suunas. Kuid püüdlusesse on sisse kirjutatud rahulolematus ja hirm, mis sind takka sunnib.

Paradoks on see, et kui sa ei lõpeta püüdlemist ega otsimist, ei jõuagi sa kohale. Sest kohal olemine ei seisne tegemises ega ka mitte täiskasvanu suhetes välisilmaga. Kui lõpetad tegemise ja jääd paigale just selle koha peale, kus parasjagu oled, siis on sul võimalus elu kogeda. Siis oled sa kohal. Aga mitte tingimata oma koha peal. Kui paigale jääd, siis näed, kus oled.

Inimesed sünnivad siia ilma ja neile luuakse ruumi. Nad võetakse vastu ja neile antakse või ei anta siin elus koht. Eelkõige oma lähedaste südames. Inimene sünnib abituna. Ta ei saa ise oma kohta võtta. Kuigi tõenäoliselt on just väikesed lapsed need, kes kõige valjemini väljendavad seda, kui neis pole kohalolu, kui nad pole oma koha peal. Kui nad ei täida oma sünniõigusega kaasnevat paika. Nad kisavad, nad siplevad, nad ei maga ega võta vastu või seedi toitu. Nende keha ja käitumine näitab kohatust. Nad jäävad haigeks. Nad on rahutud justkui pealtnäha põhjuseta. Ja nii ongi, et esimesed sümptomid ilmnevad nende sees. Sest esimene koht, kuhu hing jõuab, on keha.

Lapsed on umbes kuni seitsmenda eluaastani vanemate energiaväljas. Ebateadlikud vanemad loovad tugeva pinnase lapse hinge kasvuks. Lapsed ei erista end kui eraldiseisvat isikut. Nad kogevad maailma läbi enda hooldajate energiavälja, ruumi ja kohalolu või siis kohal olematuse. Sest ikka ja jälle on nii, et lapse vanemad annavad pea alati kõik, mis neil olevas hetkes oma teadlikkuse juures anda on. Ka lapse vanemad on oma hinge teel kasvuprotsessis. Lisaks veel õed ja vennad, kelle toel oma koha eest sageli võideldakse. Pere kooslus on suurepärane paik nii koos kasvamiseks kui sõja alustamiseks.

Mis loob uuele ilmakodanikule koha siin elus? See, et ta on vastu võetud just selle paiga peal, kus ta on parasjagu sündinud, et ta on oodatud. Et ümbritsevad hooldajad on väikelapse jaoks kohal, ei nõue ei rohkem ega vähem, kui lapse võimed hetkel on, nad näevad ja kuulevad teda. See, et kasvava lapse anded ja kehatajud on väärtustatud. See, kui laps saab ja võib oma perekonnas rahulikult olla tema ise. See, kui kodu on lapse turvapaik. Sest kui vanemad on hinge ühenduses kohal, on ka lapsed kohal. Ja lapsed saavad olla täpselt oma sünnijärgsel kohal. Ei eespool ega tagapool. Sest vastasel juhul pole nad jällegi kohal.

Ja nii need hinged, kes on kogenud sündides kohal olematust, püüavad oma kohta siin maailmas välja võidelda. Sest kohalolus on armastus ja kohal olematuses surmahirm. Me kõik soovime olla kohal ja armastuses. See on tegelikult meie igaühe elu õigus. Ja sinna me ka püüdleme, kes teadlikult, kes alateadlikult suguvõsast pärinevate meele- ja käitumismustrite järgi. Sest oma kohal olles voolab meis eluenergia, meis on hea tunne, meis on elurõõm, oleme ühenduses eluga, meis on kergus ja hingerahu. Hing on kodus, me tegutseme sunnita ning pole mingit tarvidust sõdida.

Kui meile aga pole sünniõigusega kaasnevat kohalolus kohta antud, siis hakkame seda ise võtma. Sest kohatuses olles pole meil seost eluga ja elu kaotab sageli mõtte. Kohalolus on alati küllus, kus inimesel on olemas igas hetkes eluks vajalikud ressursid, mis tema heaolu toetavad. Ei, mitte ellujäämiseks vajalikud ressursid, vaid eluks vajalikud ressursid. Siin on väga oluline vahe. Kohalolus oleme me täidetud. Ja nüüd tuleb mängu raha. Sest inimmaailmas tähistab raha samuti kokkuleppeliselt energiat. Ja rahaga saab oma paika osta. Seda paika, mida hinges tunneme, et meis pole. Loodame seda enda hinges haigutavat tühimikku peita.

Nii satume me paljud inimestena materiaalsuse illusioonide lõksu, arvates, et kogu elu põhineb rahal. Veelkord rõhutan, et raha väljendab energiat, mille loome millele iganes tähelepanu andes kohalolus. Ehk siis raha on oma kohal oleva inimese jaoks lihtne ja loomulikus voolamises elu käibevahend ja kõrvalprodukt nagu ka elujõud. Raha kasvab energiast. Raha ei pea teenima. Sest nii oleme me endiselt hirmu orjad.

Ehk siis paljud maale kehastunud hinged, kes pole lapsena kogenud vastuvõetust ja kohalolu, püüavad nüüd raha kaudu oma füüsilist kohta luua ja hoida. Nad võitlevad ellujäämise nimel, ainult et tähelepanu on suunatud endast väljapoole ja sellise teoga kaasneb pinge ning pingutus. Sageli oleme nii enda kui teiste suhtes vägivaldsed. Sest meis on surmahirm. See raha ei tule kohalolust. Keha jääb aina haigemaks. Vahel välise koha loomine raha abil õnnestub ja vahel mitte. Kuid see pole siin tähtis. Nii elame endiselt puudusteadvuses ehk hirmus. Püüdes rahaga oma kohta ehk armastust osta ning välja teenida.

Siin tuleb meile appi keha. Sest keha, nagu eelpool öeldud, on esimene hinge kodu. Meil tuleb kehas püsida, sümptomeid lämmatamata, seda tuimestamata. Meil tuleb keha antud märke austada. Meil tuleb kehas kogeda just seda, mida ümbritsev, meid vastu võtnud emotsionaalne ning füüsiline keskkond esile toob. Sest kui me ei koge, kui surume maha sümptomeid, alavääristame keha tunnet, siis me ei jõuagi kohale. Ja takistame ka teisi. Hing eksleb ringi ja maailm on kadunud! Siis läheme me kehast pähe ja hakkame meelega skeemitama, üle mõtlema, valetamata, keelitamata, teistest haarama, vaidlema, õigustama, ise kohatuna olles teisi paika panema, suruma ja sõdima.

Kallis, palun jää paigale! Ma tean, et sa kardad. Ma näen, et sul on raske ja õigusega! Aga tea, et sa ei pea jääma paigale sinna, kus su keha närbub ning süda nutab, kus su silmad tuhmuvad. Sul tuleb see ära tunda ja läbi kogeda. Tea ka, et sa ei pea keha sümptomeid maha suruma. Ära karda. Kehasta need läbi ning sa jõuad keha kõnet austusega kuulates oma kohale. Võib-olla märkad nüüd, et kollektiivis toimuv peegeldab ainult seda, mis on meie igaühe enese sees aset leidmas?

Nii sa tead, kus on sinu koht ja kohalolu. Nüüd on aeg end täpselt ja otsustavalt liigutada. Nüüd on aeg kõik mängu pannes tegutseda! Ja elu annab sulle ressursid, mis selleks praeguses hetkes vajalikud on. Nüüd pole sinus enam hirmuloori. Sa jõuad oma füüsilisele kohale keha kuulates. Su koht on seal, kus su kehal on kerge ja hing rahulik. Sõda lõpeb nii sinu ümber kui ka sees. Oled kodus ja su südames särab puhas rõõm!

Marilii Tootsi ilmunud raamatud leiad siit – https://www.ulitundlikinimene.ee/raamatud.html

Fotod: Ruudu Rahumaru ja Urmas Volmer
Töötlus: Marilii Toots