Enamus tõdedest, mis meie ümber tiirlevad, juhatavad meid elust aina kaugemale. Need ära leierdatud tõed, mis on üksnes sõnad ning pole eales meis endis tärganud, on kui vihm leegile – ta kustutab vaid meie kire päriselt elada. Peagi võib muutuda elu ainult kontseptsiooniks ning see, mis päriselt meid puudutab, on hääbumas… Sest me unustasime end väitlema ideede üle, kaotades selle, mis on päriselt oluline.
Võib-olla oled ka sina olnud kirglik otsija. Oled püüdnud leida seda miskit, mis on kõige selle taga; seda miskit, mis on kuidagimoodi päris ning varjutamata. Selleks aga on vaja läbi osata tulla nendest lõpututest sõnadest, mis justkui püüaks meile midagi öelda, kuid ometi on täiesti tummad. Nad kõlavad hästi ning need saab endale ümber tõmmata kui järgmise egokasuka, mis lisab juurde vürtsi meie identiteedile, aitab silma paista ning kuhugi kuuluda… kuid muudab meid samal ajal nii nurklikuks, et elu enam ei voola. Kõik justkui peatub ning ainus, mis veel häält teeb, on meie sisemine nõrkus võtta vastu enda teadmatus ja see lõputu müsteerium meis voolamas.
Me kõik näeme, kuidas spirituaalsust on müüdud. See pole enam autentne, see pole enam sisemine kogemus. Sellest on saanud järjekordne viis tarbida lõputult, et olla parem. Et olla keegi. Et kuhugi kuuluda.
Ilusaim avastus on see, kui märgata, et kogu su elu on sinu ja elu vaheline asi ning mitte miski sellest ei vaja teiste heakskiitu ja kinnitust. Sa oled vaba elama täielikus ühenduses elu endaga, kaotamata end välistele mängudele enda ümber. Sa ei pea selleks läbima lõputult kursusi, sa ei pea selleks omama ühtegi tunnistust, sa ei pea selleks osa võtma igast uuest tehnikast turul, sa ei pea selleks saama kellegi õnnistust, sa ei pea selleks olema mitte kuidagi teistmoodi ega parem. Sa oled vaba elama ja suhtlema otse elu endaga. Sa oled vaba elama ning sinu suhe eluga saab aina sügavama tähenduse. See on lähedus, see on sügavaim intiimsus – teada, et sa ei vaja vahendajat eluga kohtumiseks. Sest sinu elu on täiesti sinu ja elu vaheline asi.
Kogu aeg olemas, igal hetkel kättesaadav.
Ruudu Rahumaru foto
Teadus on alati tõde. Teadus ei lähtu tunnetaja hetke emotsioonidest. See on püsiv.
Seetõttu saab ka võtta teadust enda osana, mitte võõrkehana.