• Uudised
  • Kontakt
  • Meist
Esmaspäev, jaanuar 30, 2023
Rahvameedia
No Result
View All Result
  • Uudised
  • Tervis
  • Elu
  • Följeton
  • Eesti
  • Uus ühiskond
  • Podcast
  • Maailm
  • Meelelahutus
  • Hingeilm
  • Arvamus
  • Uudised
  • Tervis
  • Elu
  • Följeton
  • Eesti
  • Uus ühiskond
  • Podcast
  • Maailm
  • Meelelahutus
  • Hingeilm
  • Arvamus
No Result
View All Result
Rahvameedia
No Result
View All Result
Pealeht Tervis

Kaari Saarma – Kriitika AK-le: kas pärast omikroni tüve laia levikut on mõistlik end vaktsineerida?

Toimetaja Saale Kareda
14. apr. 2022
A A
0
Kaari Saarma – Kriitika AK-le: kas pärast omikroni tüve laia levikut on mõistlik end vaktsineerida?

Teisipäevane, 12. aprilli Aktuaalne kaamera intervjueeris prof Ruth Kaldat ja kajastas seireuuringut, mille andmetel on nakkusoht Eestis endiselt kõrge. Kui märtsis oli Covid-positiivseid ca 10 % elanikkonnast, siis praegu on neid 7,5%.

Murekohaks on väidetavalt antikehade langemine vaktsineerimata nakatunute hulgas ehk 20%-l läbipõdenuist pole antikehad enam alles.

Nii tuleks Kalda sõnul vaktsineerimata inimestel enne sügist end vaktsineerida, vt 12. aprilli AK-d (alates 21:26).

Seireuuringu tulemused on kahtlemata olulised ja väärtuslikud, ent AK vahendatud järeldused uuringu tulemustest on minu hinnangul eksitavad.

On igati ootuspärane, et läbipõdemise järel antikehade tiiter langeb. Antikehad pole organismi ainus relv viiruse vastu, vaid meie immuunsüsteemis on mitmeid olulisi muid komponente, näiteks rakuline immuunsus. Ainult antikehade olemasolu põhjal immuunkaitset hinnata ei saa. Kuigi omikroni puhul on korduvnakatumised palju sagedamad kui varasemate tüvede puhul, pole läbipõdenute korduvnakatumine kusagil maailmas põhjustanud massilist haiglaravi koormust. Seega vaktsineerimata läbipõdenute antikehade kadumine pole mitte murekoht, vaid normaalsus.

Justkui murekohale lahenduseks tuleks Kalda sõnul vaktsineerimata inimestel enne sügist end vaktsineerida. Uudise kajastusest jääb mulje, et vaktsineerimise soovitus kehtib ka varasemalt läbipõdenud inimestele, kes pole end seni vaktsineerinud. Näen selles soovituses mitmeid probleeme.

Esiteks on omikron erakordselt nakkav ja seetõttu “vaktsineerib” viirus paratamatult valdava osa elanikkonnast enne suve lõppu lihtsalt ära. Seda kinnitavad nii teiste riikide kogemused kui ka seireuuringu tulemused: kui ühe nädala jooksul on 10% elanikkonnast korraga nakatunud, siis ei lähe kaua enne, kui valdav enamus on viirusega kokku puutunud ja selle kaudu immuunkaitse saanud. See omakorda seab vaktsineerimise mõttekuse tõsise küsimusmärgi alla, sest värskelt läbipõdenud inimesi vaktsineerida pole vajalik, kui levimas on sarnane tüvi. Lisaks on läbipõdenutel rohkem kõrvaltoimed kui neil, kes pole viirusega veel kokku puutunud. On vastutustundetu põhjustada inimesetele asjata kannatusi.

Teiseks, soovituses ei täpsustata, millisele vanusegrupile soovitus kehtib. Jääb mulje, justkui vaktsineerimise soovitus kehtiks kõigile, olenemata selle vajalikkusest ja terviseriskidest. Ometi pole tervete laste ja noorte puhul sugugi selge, et vaktsiini antud tagasihoidlik kasu kaaluks üles vaktsineerimisega seotud terviseriske. Laste ja noorte risk omikroni tüve tõttu haiglasse sattuda või surra on minimaalne. Seega laste vaktsineerimine haiguse vastu, mis neid ei ohusta, pole põhjendatud. Laste ja noorte vaktsineerimine teiste kaitseks vaktsiiniga, mille kaitse nakatumise vastu on tagasihoidlik ja hääbub paari kuu jooksul, ei ole mõistlik ega ka eetiline. Loe selle kohta Ühinenud Meedikute ja Teadlaste artiklit.

Lisaks on lastest ja noortest enamik juba haiguse läbi põdenud. Näiteks Ühendkuningriigis on 8-11 aastaste vanusegrupis (keda pole veel vaktsineeritud) antikehad üle 80%-l lastest.

Vaktsineerimissoovitus enne sügist on mõistetav riskigrupi puhul, ent ka siin tuleks rõhutada individuaalset patsiendipõhist lähenemist. Ehk enne vaktsineerimist tuleks veenduda vähemalt antikeha testi abil (määrates ainult läbipõdemisele omaseid antikehi), et inimene pole hiljuti haigust läbi põdenud, sest sel juhul pole vaktsineerimine vajalik. Parem oleks testida ka rakulist immuunsust, ent seda võimalust ei pakuta Eesti patsiendile isegi mitte tema oma raha eest siiani, kuigi mujal maailmas on need testid kasutusel juba aasta. Lisaks tuleks riskigrupi puhul arvestada kaasuvaid haiguseid ja seda, et Covid-vaktsiinide järgselt on tuvastatud murettekitava sagedusega südame ja veresoonkonna terviserikkeid.

Juhul kui sügiseks peaks olema tekkinud uus tüvi, mis põhjustab haiglate koormust ja mille vastu omikroni läbipõdemine enam immuunkaitset ei anna, siis tuleb loomulikult olukorda uuesti hinnata ja selle pinnalt anda uus soovitus.

Kõikide inimeste vaktsineerimine igaks juhuks võib teoreetiliselt olla mõeldav ainult vaktsiini puhul, millel pole negatiivseid kõrvaltoimeid, aga meditsiiniajaloos pole ühtki sellist vaktsiini veel loodud. Covid-vaktsiinide tüsistuste kohta on avaldatud tänaseks üle 1000 teadusuuringu, neist ca pooled on eelretseneeritud ja teine pool eeltrükiste serverites (preprint). Covid-vaktsiinide tüsistuste eitamine või nendest vaikimine ei tee neid olematuks, vaid vähendab usaldust meditsiinisüsteemi vastu tervikuna. Vt USA senaatori Ron Johnsoni istungit 01.11.2021 Washingtonis vaktsiinide ohutuse, kohustuse ning vaktsiinitüsistuste teemal (eestikeelsete subtiitritega).

Kaari Saarma on Covid-19 uurija ja molekulaarbioloogia magister

Jaga2Tweet1Jaga

Seotud Uudised

Uuring: Kolmandikul COVID vaktsiini saanud noortest tekkisid südamehäired
Tervis

Uuring: Kolmandikul COVID vaktsiini saanud noortest tekkisid südamehäired

18. aug. 2022
VASTU SÜGISELE: KESKAEGSED RIITUSED KOROONAPOLIITIKAS
Arvamus

VASTU SÜGISELE: KESKAEGSED RIITUSED KOROONAPOLIITIKAS

15. aug. 2022
Kliinilistes uuringutes ei uuritud Covid-vaktsiinide kaitset nakatumise ja raskelt haigestumise vastu.
Tervis

Kliinilistes uuringutes ei uuritud Covid-vaktsiinide kaitset nakatumise ja raskelt haigestumise vastu.

28. juuni 2022
Karolin Tsarski
Elu

Iga naine saab õppida seksi nautima!

7. juuni 2022
Tervis

AHVIRÕUGED-KAS JÄLLE SELLEKS, ET INIMESED PAANIKASSE AJADA?

6. juuni 2022
Erki Laansalu – Ruuporis on Birgid Täht
Tervis

Erki Laansalu – Ruuporis on Birgid Täht

8. mai 2022
Järgmine lugu
Kristi Loigo – Kasemahl – elujõud loodusest

Kristi Loigo - Kasemahl - elujõud loodusest

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala populaarseim

Kristi Loigo ja Andero Pebre – Miks kurjus võimutseb, kellele kuulub planeet Maa, mis on energiakriis?

Kristi Loigo ja Andero Pebre – Miks kurjus võimutseb, kellele kuulub planeet Maa, mis on energiakriis?

15. juuni 2022
“Kodutunde” produtsent Kristi Loigo võitis kohtus Ekspress Meediat

“Kodutunde” produtsent Kristi Loigo võitis kohtus Ekspress Meediat

17. aug. 2022
Pedofiiliaskandaal- vägistatud ja kägistatud Eesti?

Pedofiiliaskandaal- vägistatud ja kägistatud Eesti?

29. okt. 2022
Kristi Loigo & Janno Kurss – Otse ja toorelt vandenõudest

Kristi Loigo & Janno Kurss – Otse ja toorelt vandenõudest

16. juuni 2022
Reporter mõnitab vale inimest, aga keeldub oma viga tunnistamast

Reporter mõnitab vale inimest, aga keeldub oma viga tunnistamast

25. aug. 2022

Sotsiaalmeedia:

Jälgi meid:

Kasulikud lingid:

  • Tellimustingimused
  • Küpsiste poliitika

Värskeimad uudised:

Kas Andrew Tate’i hoitakse arestimajas kinni tõe varjamiseks?

Kes on kurikuulus Andrew Tate?

Pedofiiliaskandaal- vägistatud ja kägistatud Eesti?

Mis asi oli ja on Covid 19 ja pandeemia? Osa1

© UAMeediaTV OÜ 2022
No Result
View All Result
  • Uudised
  • Elu
  • Eesti
  • Följeton
  • Meelelahutus
  • Maailm
  • Podcast
  • Uus ühiskond
  • Tervis
  • Eneseareng
  • Pere ja noored
  • Psühholoogia
  • Arvamus
  • Toit
  • Majandus
  • Keskkond
  • Haridus
  • Kosmos
  • Vandenõu

© UAMeediaTV OÜ 2022

Welcome Back!

Sign In with Facebook
OR

Login to your account below

Forgotten Password?

Taastage oma parool

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In
Kasutame oma veebisaidil küpsiseid, et pakkuda teile kõige asjakohasemat kogemust, pidades meeles teie eelistusi ja korduvaid külastusi. Klõpsates "Nõustun kõigega", nõustute KÕIKIDE küpsiste kasutamisega. Kontrollitud nõusoleku andmiseks võite siiski külastada "Küpsiseseadeid".
SeadedNõustun kõigega
Nõusoleku haldamine

Privaatsus seadete ülevaade

See veebisait kasutab küpsiseid, et parandada teie kogemust veebisaidil navigeerimise ajal. Nende hulgast salvestatakse teie brauserisse küpsised, mis on liigitatud vajalikuks, kuna need on olulised veebisaidi põhifunktsioonide toimimiseks. Kasutame ka kolmandate osapoolte küpsiseid, mis aitavad meil analüüsida ja mõista, kuidas te seda veebisaiti kasutate. Need küpsised salvestatakse teie brauserisse ainult teie nõusolekul. Teil on ka võimalus neist küpsistest loobuda. Kuid mõnest neist küpsistest loobumine võib teie sirvimiskogemust mõjutada.
Vajalik
Alati lubatud
Vajalikud küpsised on veebilehe nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalikud. Need küpsised tagavad veebisaidi põhifunktsioonid ja turvafunktsioonid anonüümselt.
KüpsisKestvusKirjeldus
cookielawinfo-checkbox-analytics11 kuudSee küpsis on määratud GDPR Cookie Consent pluginaga. Küpsist kasutatakse selleks, et salvestada kasutaja nõusolekut kategoorias "Analüütika" olevate küpsiste jaoks.
cookielawinfo-checkbox-functional11 kuudKüpsis seatakse GDPR-i küpsise nõusoleku alusel, et salvestada kasutaja nõusolek küpsiste jaoks kategooriasse "Funktsionaalne".
cookielawinfo-checkbox-necessary11 kuudSee küpsis on määratud GDPR Cookie Consent pluginaga. Küpsiseid kasutatakse kasutaja nõusoleku salvestamiseks küpsiste kasutamiseks kategoorias "Vajalik".
cookielawinfo-checkbox-others11 kuudSee küpsis on määratud GDPR Cookie Consent pluginaga. Küpsist kasutatakse selleks, et salvestada kasutaja nõusolekut kategoorias „Muu“ küpsiste kasutamiseks.
cookielawinfo-checkbox-performance11 kuudSee küpsis on määratud GDPR Cookie Consent pluginaga. Küpsist kasutatakse selleks, et salvestada kasutaja nõusolek küpsiste kasutamiseks kategoorias "Toimivus".
viewed_cookie_policy11 kuudKüpsise määrab GDPR Cookie Consent pistikprogramm ja seda kasutatakse selleks, et salvestada, kas kasutaja on küpsiste kasutamisega nõustunud või mitte. See ei salvesta isikuandmeid.
Funktsionaalne
Funktsionaalsed küpsised aitavad täita teatud funktsioone, nagu veebisaidi sisu jagamine sotsiaalmeedia platvormidel, tagasiside kogumine ja muud kolmandate osapoolte funktsioonid.
Esitus
Jõudlusküpsiseid kasutatakse veebisaidi peamiste toimivusindeksite mõistmiseks ja analüüsimiseks, mis aitab pakkuda külastajatele paremat kasutuskogemust.
Analüütika
Analüütilisi küpsiseid kasutatakse selleks, et mõista, kuidas külastajad veebisaidiga suhtlevad. Need küpsised aitavad anda teavet külastajate arvu, põrkemäära, liikluse allika jms mõõdikute kohta.
Reklaam
Reklaamiküpsiseid kasutatakse selleks, et pakkuda külastajatele asjakohaseid reklaame ja turunduskampaaniaid. Need küpsised jälgivad külastajaid erinevatel veebisaitidel ja koguvad teavet, et pakkuda kohandatud reklaame.
Muu
Muu kategoriseerimata küpsised on need, mida analüüsitakse ja mida pole veel kategooriasse liigitatud.
Nõustu ja salvesta