Teisipäevane, 12. aprilli Aktuaalne kaamera intervjueeris prof Ruth Kaldat ja kajastas seireuuringut, mille andmetel on nakkusoht Eestis endiselt kõrge. Kui märtsis oli Covid-positiivseid ca 10 % elanikkonnast, siis praegu on neid 7,5%.
Murekohaks on väidetavalt antikehade langemine vaktsineerimata nakatunute hulgas ehk 20%-l läbipõdenuist pole antikehad enam alles.
Nii tuleks Kalda sõnul vaktsineerimata inimestel enne sügist end vaktsineerida, vt 12. aprilli AK-d (alates 21:26).
Seireuuringu tulemused on kahtlemata olulised ja väärtuslikud, ent AK vahendatud järeldused uuringu tulemustest on minu hinnangul eksitavad.
On igati ootuspärane, et läbipõdemise järel antikehade tiiter langeb. Antikehad pole organismi ainus relv viiruse vastu, vaid meie immuunsüsteemis on mitmeid olulisi muid komponente, näiteks rakuline immuunsus. Ainult antikehade olemasolu põhjal immuunkaitset hinnata ei saa. Kuigi omikroni puhul on korduvnakatumised palju sagedamad kui varasemate tüvede puhul, pole läbipõdenute korduvnakatumine kusagil maailmas põhjustanud massilist haiglaravi koormust. Seega vaktsineerimata läbipõdenute antikehade kadumine pole mitte murekoht, vaid normaalsus.
Justkui murekohale lahenduseks tuleks Kalda sõnul vaktsineerimata inimestel enne sügist end vaktsineerida. Uudise kajastusest jääb mulje, et vaktsineerimise soovitus kehtib ka varasemalt läbipõdenud inimestele, kes pole end seni vaktsineerinud. Näen selles soovituses mitmeid probleeme.
Esiteks on omikron erakordselt nakkav ja seetõttu “vaktsineerib” viirus paratamatult valdava osa elanikkonnast enne suve lõppu lihtsalt ära. Seda kinnitavad nii teiste riikide kogemused kui ka seireuuringu tulemused: kui ühe nädala jooksul on 10% elanikkonnast korraga nakatunud, siis ei lähe kaua enne, kui valdav enamus on viirusega kokku puutunud ja selle kaudu immuunkaitse saanud. See omakorda seab vaktsineerimise mõttekuse tõsise küsimusmärgi alla, sest värskelt läbipõdenud inimesi vaktsineerida pole vajalik, kui levimas on sarnane tüvi. Lisaks on läbipõdenutel rohkem kõrvaltoimed kui neil, kes pole viirusega veel kokku puutunud. On vastutustundetu põhjustada inimesetele asjata kannatusi.
Teiseks, soovituses ei täpsustata, millisele vanusegrupile soovitus kehtib. Jääb mulje, justkui vaktsineerimise soovitus kehtiks kõigile, olenemata selle vajalikkusest ja terviseriskidest. Ometi pole tervete laste ja noorte puhul sugugi selge, et vaktsiini antud tagasihoidlik kasu kaaluks üles vaktsineerimisega seotud terviseriske. Laste ja noorte risk omikroni tüve tõttu haiglasse sattuda või surra on minimaalne. Seega laste vaktsineerimine haiguse vastu, mis neid ei ohusta, pole põhjendatud. Laste ja noorte vaktsineerimine teiste kaitseks vaktsiiniga, mille kaitse nakatumise vastu on tagasihoidlik ja hääbub paari kuu jooksul, ei ole mõistlik ega ka eetiline. Loe selle kohta Ühinenud Meedikute ja Teadlaste artiklit.
Lisaks on lastest ja noortest enamik juba haiguse läbi põdenud. Näiteks Ühendkuningriigis on 8-11 aastaste vanusegrupis (keda pole veel vaktsineeritud) antikehad üle 80%-l lastest.
Vaktsineerimissoovitus enne sügist on mõistetav riskigrupi puhul, ent ka siin tuleks rõhutada individuaalset patsiendipõhist lähenemist. Ehk enne vaktsineerimist tuleks veenduda vähemalt antikeha testi abil (määrates ainult läbipõdemisele omaseid antikehi), et inimene pole hiljuti haigust läbi põdenud, sest sel juhul pole vaktsineerimine vajalik. Parem oleks testida ka rakulist immuunsust, ent seda võimalust ei pakuta Eesti patsiendile isegi mitte tema oma raha eest siiani, kuigi mujal maailmas on need testid kasutusel juba aasta. Lisaks tuleks riskigrupi puhul arvestada kaasuvaid haiguseid ja seda, et Covid-vaktsiinide järgselt on tuvastatud murettekitava sagedusega südame ja veresoonkonna terviserikkeid.
Juhul kui sügiseks peaks olema tekkinud uus tüvi, mis põhjustab haiglate koormust ja mille vastu omikroni läbipõdemine enam immuunkaitset ei anna, siis tuleb loomulikult olukorda uuesti hinnata ja selle pinnalt anda uus soovitus.
Kõikide inimeste vaktsineerimine igaks juhuks võib teoreetiliselt olla mõeldav ainult vaktsiini puhul, millel pole negatiivseid kõrvaltoimeid, aga meditsiiniajaloos pole ühtki sellist vaktsiini veel loodud. Covid-vaktsiinide tüsistuste kohta on avaldatud tänaseks üle 1000 teadusuuringu, neist ca pooled on eelretseneeritud ja teine pool eeltrükiste serverites (preprint). Covid-vaktsiinide tüsistuste eitamine või nendest vaikimine ei tee neid olematuks, vaid vähendab usaldust meditsiinisüsteemi vastu tervikuna. Vt USA senaatori Ron Johnsoni istungit 01.11.2021 Washingtonis vaktsiinide ohutuse, kohustuse ning vaktsiinitüsistuste teemal (eestikeelsete subtiitritega).
Kaari Saarma on Covid-19 uurija ja molekulaarbioloogia magister
