Marilii Toots – Elu labürint

Kallis, mis siis, kui kogu maailm on illusioon? Mis siis, kui kõik see, mida näeme ja kogeme, on siin meie jaoks? Mis siis, kui meie enese sees on püha liit, mis meid vabastab ja ühendab? Ega muud, kui tere tulemast meele poolt loodud maailma, mis on loodud hinge ülestõusu kiirendiks.

Ehk siis jah, kõik see, mis on, on meie ehk kollektiivi ja ka üksikisiku tee valgustumiseni? Ja mis see valgustumine on? Midagi müstilist, midagi ebamaist? Midagi kättesaamatut? Või otse vastupidi, elamine igas hetkes rahus ja lihtsuses just sellega, mis on? Ilma hirmust surumata, ilma vastikusest väänlemata, ilma rõõmust rõkkamata. Püüdmata maailmaga oma meele mustrite järgi manipuleerida? Ja samas seda kõike, mis on, mateerias kogedes, igapäevaelu elades. Mis siis, kui elu lihtsalt on ja sina lõdvestud tänus igasse antud hetke?

Mis siis, kui see paik, mida just praeguses hetkes ise enese ümber näed, on kasvu kiirendi sinu omaenda hinge eluteel. Sest just seda oled sa palunud. Nii et ära pahanda, ära kaeble ega ka kiirusta takka. Elul on oma plaan, sa tead, mida sul on vaja teha. Sa kerkid just siin, kus hetkel oled – ja kõrgele. Sest, kui tunned, et oled kaelani sopa sees, siis on su juured sügaval ja toidetud. Sa koged elu, sa tunned selle valu ja ka ilu kogu täiega oma kehas. Su põhi on sügav, seega lagi on kõrgustes. Sa oled just siin Maa peal, iseeneses tasakaalus. Oled julge ja vägev!

Ja ümbritsevad inimesed? Su lapsed, su vanemad, su sugulased ja sõbrad? Nemad on ka kõik siin, et meie igaühe hinge kerkimist toetada. Nad näitavad meile sageli meie enese sees olevaid kõige pimedamad alasid. Kui veab, siis ka valgust! Sageli suruvad nad konnasilmadele, nad võimendavad meie hirme, meie manipuleerivat olemust. Sest kõik, mis on meeles, on manipulatsioon. Nad isegi naeravad vahel meie üle ja siis jälle meiega koos. Sest ka meie oleme selles illusoorses maailmas oma sõprade ja lähedaste jaoks just need õiged hinge kasvu kiirendid.

Mis siis, kui maailmas pole midagi juhuslikku. Inimesed ei kohtu juhuslikult? Me oleme teineteisega seotud just niikaua, kui see side meid ise eneses kerkima õpetab. Suhe on vaba valik ja tingimusteta alles siis, kui see meid meele lõksu ei vangista. Süda teab! Mis siis kui ümbritsev mateeria, sealhulgas meie keha, on tahkem kui meelemustrid? Seega sa tead, et kõigepealt näed meelest läbi ja siis, siis hoides oma meelt rahus ja kannatlikkuses, tuleb väline järgi. Tuleb alati, tuleb kindlalt ja rahulikus rütmis.

Ei, kallis, ära jookse oma kannatamatuses meelega kaasa. Ära palun mine tagasi hirmu. Astu välja! Astu ise enese hinge teel enda eest välja, püsides enese sees! Su keha vajab seda, sest ta näitab sulle oma valudega su teed. Su hing vajab keha, et siin Maa peal olla. Hoia oma keha kui armastuse templit. Ja sa näed, kuidas maailm sinu ümber vaikselt, vaikselt muutub kergemaks, valgemaks ja selgemaks. Sest sina ise oled valguse kandja. Ja mida keerukam ja väljapääsmatum tundub praegune elusituatsioon, siis jäta see sinnapaika. See on meele maatriks. Kui rabelema hakkad, keerutad end ainult tihedamini kinni. Astu elu labürinti ja see raputab su maatriksist välja otse elusa elu sisse! Sa tead, kes oled, sa tead, miks siin oled ja sa tead, mida sa teed! Kogu maailm on siin sind toetamas, kallis!

Marilli Tootsi raamatuid leiad Ülitundliku inimese lehelt.

Ruudu Rahumaru foto, töötlus: Marilii Toots