Kevadväsimus on saavutamas haripunkti. Mõnusat õuesooja, mis võimaldaks meie kehal lõõgastuda ja energiatootmist vähendada, ei ole veel piisavalt. Ka loodus ei anna suurt midagi, mis oleks toitainerikas ja tõstaks meid sellest seisundist välja.
Suurem osa inimesi sirutab selles olukorras käe millegi stimuleeriva järele, sest nii on meid harjutatud mõtlema. Kui end ebamugavalt tunda, peab kohe leidma midagi, mis kiiresti olukorda muudab. Sellega on meid üksjagu pimestatud toimivate lahenduste suhtes.
Vaatame veidi sügavamale ja mõtleme, miks väsimus üldse tekib? Nii saab selgeks, miks piitsutamine ei tohiks lahenduste hulka kuuluda.
Kui meie kehal on piisavalt kõike, millest energiat toota, siis me saame seda energiat ka nautida. Keha on meie parim sõber ja loodud pakkuma meile parimat enesetunnet iga päev, kogu aeg.
Meenuta seda aega oma elus, mil tundsid end tõeliselt hästi, kui Sul oli palju energiat. Kui ilus tundus siis elu, kuidas tajusid, et saad hakkama kõigega, mida vaid ette võtad. See ongi meie loomulik olek.
Mis on läinud valesti, et me ei koge enam püsivalt head enesetunnet. Kuidas jõuda sinnani tagasi ja kogeda, et keha on päriselt ka meie parim sõber?
Loomulik, looduslähedane eluviis peaks hoolitsema selle eest, et meie vajadused saavad täidetud. Me ei ole loodud vaevlema-virelema, vaid elu nautima ja väge täis olema.
Siinkohal on paslik vaadata, mis meie elus muutunud on, et me pidevas väsimuses oleme. Meie maailm muutub üha kiiremas tempos, Muutub meie toit, meie hingatav õhk, joodav vesi, kõik tekstiilid, sisustusvahendid, puhastusvahendid, kosmeetika – on muutunud meie keha jaoks võõraks, toksilisusega koormavaks. Muutunud nii palju, et meie vajadused jäävad täitmata. Kui meie vajadused jäävad täitmata, ei saa keha pakkuda meile seda heaolutunnet, millest unistame. Ta peabki andma pidevalt kehva enesetunde ja meeleolu kõikumistega märku sellest, et tema vajadused on täitmata. Me oleme kahjuks kaotanud sideme oma kehaga ega oska teda kuulata. Väsimuse korral hakkame piitsutama ja sunnime keha võtma kasutusse need viimasedki varud, mida ta pigem hoida tahaks.
Meie ülesanne on leida tänastes muutunud oludes üles need võimalused, mis aitaksid vajadusi täita ja jõuda tagasi oma loomulikku, energilisse ja vabasse olekusse.
Edasiminekuks on oluline hoolitseda kolme elutähtsa valdkonna eest. Nendeks on toitumine, hingamine ja närvisüsteemi rahustamine.
Milliseks toiduks on meie keha loodud? Meie kliimatingimustes kasvavaks mahedaks terviktoiduks. Ilma selle kütuseta on meie keha segaduses ega oska hästi energiat toota. Suurem osa toidust, mida kaupluselettidelt leida võime, terviktoidu põhimõtetele ei vasta. Kodumaist toitu on endiselt liiga vähe, eriti terviktoidu valdkonnas. Maheda osakaal on veelgi väiksem.
Kuidas ennast aidata? Hoia oma toidulaud puhas kõigest kõrgtöödeldust ja lisaainetega „rikastatust“. Tarbi terviktoitu – puhast liha, kala, mune, köögivilja, täisteravilja (mitte jahu), kaunvilju, pähkleid, seemneid, toorpiima, kodumaiseid marju ja õunu. See eeldab toidu kodus ise valmistamist. Sinna kuluv aeg tasub end energiataseme tõusu ja tervise paranemisega kuhjaga ära. Kui vähegi võimalik, söö kodumaist toitu ja vali see mahetootjalt. Mahetoitu on kõige soodsam osta otse kasvatajalt, selleks on meil toredaid otse tootjalt tarbijale ringe. Samuti tasub taludes käia ja otsekontakte sõlmida. Veel parem on toitu ise kasvatada.
Toidu kõrval vajab suurt tähelepanu hingamine. Meie õhk on saastunud ja selle hapnikusisaldus vähenenud. Lisame siia juurde tänase inimese kasinaks jäänud võime hapnikku siduda. See on otseselt seotud täitmata toitainevajadustega ja vähenenud elujõuga. Me vajame tippkütust, et saaksime korralikult hapnikku tarbida ning ükski rauatablett seda olukorda ei lahenda, sest võti on kehvas kütuses.
Lisaks terviktoidule saame teha veel mõndagi, et hingamist parandada. Sellega on õigupoolest väga lihtne. Leia endale iga päev kasvõi 10-15 minutit, et teadlikult hingata. Meie hingamine on maandamata stressi tõttu tavaliselt üsna pinnapealne, eriti ei kipu me lõpuni välja hingama. Selle hingamisharjutuse eesmärk on hingata sügavamalt ja viia jääkained tõhusamalt välja. Kopsude kaudu lahkub meie kehast 70% jääkainetest, nii et võta seda tõsiselt.
Sa ei pea leidma eraldi aega selleks harjutuseks. Seda on hea siduda mõne tegevusega, mida kindlasti tegema pead. Näiteks toidu valmistamisega, duši all käimisega, koera jalutamisega. Aja jooksul seostad kohe üht tegevust teisega ja asud sügavamalt hingama.
Sügav hingamine võiks olla meie jaoks mugav. Igaühele sobib oma rütm. Kui rinnakorv on väga kinni, võib hakatuseks piisata sellestki, kui hingad 2 sekundit sisse ja 4 sekundit välja. Võibolla tahad sisse- ja välja hingamise vahele pausi tekitada. Tee see endale sobiva pikkusega. Võibolla oled valmis pikendama sisse ja välja hingamise kestust. Vali endale sobiv tempo ning jälgi, et pea ringi käima ei hakkaks. Kui see peaks juhtuma, siis lühenda intervalle. Hea oleks hoida väljahingamine kaks korda pikemana kui sissehingamine. Teadlik hingamine rahustab, parandab hapnikuga varustatust ja võimaldab kehal end paremini tervendada. Eriti kasulik on hingata väljas roheluses. Kui õueminekuks aega napib, ava kasvõi aken ja naudi värsket õhku. Eesti õhku peetakse Euroopa üheks puhtaimaks, kuid toksilistes sisetingimustes me sellest kasu ei saa.
Kolmandaks viisiks enesetunnet tõsta on hakata närvisüsteemi teadlikult rahustama. Nagu juba öeldud, siis kõik need kolm viisi on omavahel seotud. Mineraalainerikas terviktoit toetab juba iseenesest närvisüsteemi ja rahustab organismi. See aitab hoida veresuhkrut stabiilsena ja mida stabiilsem on glükoosiga varustatus, seda rahulikumad ja lõõgastunumad saame olla ning seda paremini saab keha ennast tervendada. Ka hingamisharjutused on loodud närvisüsteemi rahustama. Neile kahele võiks lisada veel paar tegevust, mis toetaksid meid igapäevases elus ja ka stressirohketel aegadel.
Esmatähtis on väsinuna koormust vähendada ning rohkem puhata. See on hädavajalik, et närvisüsteemi tasakaalustada. Kui me väsinust peast nagu oravad rattas tegutseme, siis on närvisüsteem tasakaalust väljas. Keha ei saa aru, miks talle väsinuna puhkust ei anta ning üha rohkem tegutsema sunnitakse. Ilmselt peab mõni tõsine oht meid ähvardama, kui me väsimusele järele ei anna ning puhkehetki ei luba. Sellises seisundis on keha ähvardavat ohtu haistes pidevas võitle-ja-põgene režiimis ega saa taastuda.
Hea mõte oleks teha inventuur oma igapäevategevustes. Mis on see, mis tuleb kindlasti ära teha ja mis oleks see, milles saaks teiste abi paluda ja mida võiks energia taastumiseni üldse tegemata jätta? Paljudel inimestel on raske öelda ei, kuid selle oskuse õppimine on väsimusest vabanemiseks vajalik. Tõmmates mittehädavajaliku maha, anname kehale võimaluse taastuda.
Teiseks võiks leida igapäevaste tegevuste vahele puhkepause. Suuremad väsimushetked saabuvad sageli hommikul 9 ja 10 vahel ning uuesti pärastlõunal 14 ja 17 vahel. Kui vähegi võimalik, tasuks kummaski ajavahemikus kasvõi 10 minutit pikutada. Samal ajal saab hästi hingamisharjutusi teha. Või lasta silm kinni, pannes enne äratuse, et tervet päeva suures väsimuses maha ei magaks. Lühikesed jalutuskäigud õues, kasvõi paariminutine ring aitab närvisüsteemi tasakaalustada ja keha taastada.
Suured asjad saavad alguse väikestest sammudest. Leia endale sobivad väiksed sammud ja hakka vähehaaval elujõudu kasvatama. Kui tunned, et oled valmis enamaks, siis olen koostanud põhjalikuma toetava materjali „5 nipiga väsimusest vabaks“ ning jagan sellele lisaks veel hulgaliselt toimivaid nõuandeid, mis on loodud just 21. sajandi inimesele ja oludele.
Alusta teekonda eheda elujõuni siit https://energia.kairikuha.com/vabane
Kairi Kuha on kirjutanud ”Elujõu käsiraamatu”, mis annab hea ülevaate sellest, mida on tänastes muutunud oludes elujõu taastamiseks tegelikult tarvis.
